SOOVITATAV: ülemiste hingamisteede ja külmetus-haiguste profülaktikaks, soodustab organimi limaskestade tööd ja silelihakudede lõõgastumist soolestikus, hingamis-teedes, sapi eritumisel.
VALMISTAMINE: 10g juurtele lisada 200ml kuuma vett, soojendada tihedalt kaetult emailnõus 15-20 min., lasta seista 40 min, kurnata. Juua 1 spl. 4-5 korda päevas 10 päeva jooksul. Ei soovitata raseduse, rinnaga toitmise, indiv.talumatuse korral.
Lagritsa (magusjuure) juurt kasutatakse raviotstarbel juba üle 5000 aasta, nagu nähtub vanadest hiina traktaatidest. Seda kasutatakse laialdaselt mitte ainult rahvameditsiinis, vaid ka traditsioonilises ravipraktikas.
Lagritsajuureekstrakti kasutatakse sageli mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks.
Lagritsa juurtes sisaldub glütsürritsiinhapet, selle kaalium- ja kaltsiumsoolasid, flavoonglükosiide, glükoosi, tsürritsiin-mõruainet, linveriithapet, asparagiini, vitamiine, aga ka glütsürritsiini, mis on 50 korda magusam tavalisest suhkrust ja toimib sarnaselt kortisoonile (steroidne hormoon).
Lagritsajuureekstraktil on põletikuvastane, antihistamiinne, allergiat leevendav toime, ta reguleerib organismis vee ja soolade ainevahetust.
Tugevdades endokriinset ja immuunsüsteeme, omab lagritsajuur toniseerivat efekti, aitab ravida ja ära hoida kesknärvisüsteemi rõhutud seisundeid lastel. Kasutatakse antidepressandina.
Lagritsajuureravi efektiivsus avaldub tema spasmolüütilises (krambivastases) toimes, silelihaste lõdvestamises, seedenäärmete sekretsiooni vähendamises, maomahla eraldumise stimuleerimises, üldtugevdavas toimes. See on rögalahtistav, kattev-kaitsev, uriini- ja sapinõristust ergutav vahend. Ta pehmendab köha, pärsib kasvajaid, omab viirusevastast, antibakteriaalset ja toksiinivastast toimet, soodustab mao normaalset funktsioneerimist, stimuleerib mao-sooletrakti peristaltikat, tugevdab organismi loomulikke kaitsejõude.
Avaldab tervendavat toimet järgnevatel juhtudel:
hingamisteede haigused (bronhiit, läkaköha, bronhiaalne- ja kopsupneumoonia jt.);
krooniline spastiline koliit kõhukinnisuse ilmingutega;
krooniline gastriit, mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi;
Addissoni tõbi (pronksihaigus);
nahahaigused (ekseem, psoriaas, allergilised dermatiidid jt.);
neerupealsete koore hüpofunktsioon (ehk vaegtalitus);
äge ja krooniline püelonefriit (neeruvaagnapõletik);
maksa- ja sapijuhade kroonilised haigused;
suhkurdiabeet ehk suhkurtõbi (eriti lastel);
mürgistused;
kiirguskahjustused;
rasvumine lapseeas.
