JardinBio lagritsajuur 50g

Sobib suitsetajatele närimiseks, kui soovivad loobuda suitsetamisest.

Samuti lisada teele, soodustab seedimist.

Vältida üle 4 nädalast tarbimist.

Lagritsa (magusjuure) juurt kasutatakse raviotstarbel juba üle 5000 aasta, nagu nähtub vanadest hiina traktaatidest. Seda kasutatakse laialdaselt mitte ainult rahvameditsiinis, vaid ka traditsioonilises ravipraktikas.

Lagritsajuure ekstrakti kasutatakse sageli mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks.

Lagritsa juurtes sisaldub glütsürritsiinhapet, selle kaalium- ja kaltsiumsoolasid, flavoonglükosiide, glükoosi, tsürritsiin-mõruainet, linveriithapet, asparagiini, vitamiine, aga ka glütsürritsiini, mis on 50 korda magusam tavalisest suhkrust ja toimib sarnaselt kortisoonile (steroidne hormoon).

Lagritsajuure ekstraktil on põletikuvastane, antihistamiinne, allergiat leevendav toime, ta reguleerib organismis vee ja soolade ainevahetust.

Tugevdades endokriinset ja immuunsüsteeme, omab lagritsa juur toniseerivat efekti, aitab ravida ja ära hoida kesknärvisüsteemi rõhutud seisundeid lastel. Kasutatakse antidepressandina.

Lagritsa juure ravi efektiivsus avaldub tema spasmolüütilises (krambivastases) toimes, silelihaste lõdvestamises, seedenäärmete sekretsiooni vähendamises, maomahla eraldumise stimuleerimises, üldtugevdavas toimes.

See on rögalahtistav, kattev-kaitsev, uriini- ja sapinõristust ergutav vahend. Ta pehmendab köha, pärsib kasvajaid, omab viirusevastast, antibakteriaalset ja toksiinivastast toimet, soodustab mao normaalset funktsioneerimist, stimuleerib mao-sooletrakti peristaltikat, tugevdab organismi loomulikke kaitsejõude.

Avaldab tervendavat toimet järgnevatel juhtudel:

• hingamisteede haigused (bronhiit, läkaköha, bronhiaalne- ja kopsupneumoonia jt.);
• krooniline spastiline koliit kõhukinnisuse ilmingutega;
• krooniline gastriit, mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi;
• Addissoni tõbi (pronksihaigus);
• nahahaigused (ekseem, psoriaas, allergilised dermatiidid jt.);
• neerupealsete koore hüpofunktsioon (ehk vaegtalitus);
• äge ja krooniline püelonefriit (neeruvaagnapõletik);
• maksa- ja sapijuhade kroonilised haigused;
• suhkurdiabeet ehk suhkurtõbi (eriti lastel);
• mürgistused;
• kiirguskahjustused;
• rasvumine lapseeas.